1 Teie ise ju teate, vennad, et meie tulek teie juurde ei ole olnud tĂŒhine;
2 vaid, kuigi meie, nagu te teate, olime kannatanud Filipis ja saanud teotada, vÔtsime siiski oma Jumalas julguse kuulutada teile Jumala Evangeeliumi suure vÔitlusega.
3 Sest meie manitsus ei tule mitte eksimeelest, ei ebapuhtast mÔttest ega kavalusest,
4 vaid nĂ”nda nagu Jumal on meid arvanud kĂ”lbavaks usaldada Evangeelium meie kĂ€tte, nĂ”nda me ka rÀÀgime, ei mitte, nagu tahaksime olla inimestele, vaid Jumalale meelepĂ€rast, Kes katsub lĂ€bi meie sĂŒdamed.
5 Sest me ei ole iialgi tarvitanud meelitavaid sÔnu, nagu te teate, ega ka ettekÀÀndeid ahnuseks: Jumal on tunnistaja.
6 Me ei otsi ka austust inimestelt, ei teilt ega muilt,
7 kuigi me Kristuse Apostlitena oleksime vÔinud esineda tÀhtsatena; vaid me oleme saanud leebeiks teie seas nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi;
8 nÔnda meie, teid ihaldades, olime valmis teile andma mitte ainult Jumala Evangeeliumi, vaid ka oma hinged, sest te olite meile armsaks saanud.
9 Te mÀletate ju, vennad, meie tööd ja vaeva: ööd ja pÀevad me tegime tööd selleks, et mitte kedagi teie seast koormata, ja kuulutasime teie seas Jumala Evangeeliumi.
10 Teie ja Jumal olete tunnistajad, kui pĂŒhasti ja Ă”igesti ja laitmatult me suhtusime teisse usklikesse;
11 nagu te ka teate, kuidas me igaĂŒht teie seast otsekui isa oma lapsi
12 Ôhutasime ja julgustasime, teid manitsedes elama nÔnda, kuidas kohus on Jumala ees, Kes teid kutsub Oma Riiki ja ausse.
13 Ja seepÀrast meiegi tÀname lakkamatult Jumalat, et teie, kuuldes meilt Jumala sÔna, ei vÔtnud seda vastu mitte inimeste sÔnana, vaid sellena, mida see tÔesti on, Jumala sÔnana, mis ka on tegev teie sees, kes usute.
14 Sest teie, vennad, olete saanud nende Kristuses Jeesuses olevate Jumala Koguduste jÀrgijaiks, mis on Judeas, sest ka teie olete saanud sedasama kannatada oma suguvendade poolt, nÔnda nagu nemadki juutide poolt,
15 kes tapsid Issanda Jeesuse ja prohvetid, ja kiusasid meid taga, ja ei ole Jumalale meelepÀrast, ja on kÔigi inimeste vastased
16 ning keelavad meid rÀÀkimast paganaile nende pÀÀstmiseks, et tÀita kÔigiti oma pattude mÔÔtu. Aga viha ongi juba tulnud nende peale lÔpuni.
17 Meie aga, vennad, olles teist lahutatud natukeseks ajaks kĂŒll palge, mitte aga sĂŒdame poolest, oleme seda suurema himuga pĂŒĂŒdnud nĂ€ha saada teie palet.
18 SeepĂ€rast oleme tahtnud tulla teie juurde, mina, Paulus, kĂŒll ĂŒks kord ja teinegi kord, aga saatan on meid takistanud.
19 Sest kes on meie lootus vÔi rÔÔm vÔi kiitlemise pÀrg - kas mitte teiegi - meie Issanda Jeesuse Kristuse ees Tema tulemises?
20 Sest teie olete meie au ja rÔÔm.