1 Jeesuse Kristuse Ilmutus, mille Jumal Temale andis, et Ta nĂ€itaks Tema sulastele, mis varsti peab sĂŒndima; ja seda Ta nĂ€itas, lĂ€kitades Oma Ingli kaudu Oma sulasele Johannesele,
2 kes on tunnistanud Jumala sÔna ja Jeesuse Kristuse tunnistust, kÔike, mida ta on nÀinud.
3 Ănnis on see, kes loeb, ja need, kes kuulevad selle prohvetliku kuulutuse sĂ”nu ja peavad tallel, mis sellesse on kirja pandud; sest aeg on ligidal.
4 Johannes seitsmele Aasia kogudusele: armu teile ja rahu Sellelt, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb; ja neilt seitsmelt vaimult, kes on Tema aujÀrje ees;
5 ja Jeesuselt Kristuselt, Kes on ustav tunnistaja, esmasĂŒndinu surnute seast ja maailma kuningate valitseja. Temale, Kes meid on armastanud ja meid on vabastanud meie pattudest Oma Verega,
6 ja on meid teinud kuningriigiks, preestriks Jumalale ja Oma Isale, Temale olgu au ja vÀgi ajastute ajastuteni! Aamen.
7 Vaata, Tema tuleb pilvedega ja kÔik silmad saavad Teda nÀha, ja need, kes Tema lÀbi pistsid, ja kÔik maa suguharud tÔstavad kaebehÀÀlt Tema pÀrast. TÔepoolest, aamen!
8 âMina olen A ja O", ĂŒtleb Issand Jumal, Kes on ja Kes oli ja Kes tuleb, KĂ”igevĂ€eline.
9 Mina, Johannes, teie vend ja teie kaaslane viletsuses ja kuningriigis ja kannatlikkuses Jeesuses, olin saarel, mida kutsutakse Patmoseks, Jumala sÔna ja Jeesuse Kristuse tunnistuse pÀrast.
10 Ma olin vaimus Issanda pÀeval ja kuulsin oma selja taga suurt, otsekui pasuna hÀÀlt,
11 mis ĂŒtles: âMida sa nĂ€ed, kirjuta raamatusse ja lĂ€kita neile seitsmele kogudusele: Efesosse ja SmĂŒrnasse ja Pergamoni ja TĂŒatiirasse ja Sardesesse ja Filadelfiasse ja Laodikeasse!"
12 Ja ma pöördusin ĂŒmber vaatama seda hÀÀlt, mis minuga rÀÀkis. Ja kui ma olin pöördunud, nĂ€gin ma seitset kuld kĂŒĂŒnlajalga.
13 Ja keset neid seitset kĂŒĂŒnlajalga ĂŒht, kes oli Inimese Poja sarnane, riietatud pika rĂŒĂŒga ja vöötatud rinde alt kuldvööga.
14 Tema pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi, ja Tema silmad nagu tuleleek;
15 ja Tema jalad olid otsekui ahjus hÔÔguv, hiilgav vasemaak ja Tema hÀÀl oli nagu suurte vete kohin.
16 Ja Temal oli paremas kÀes seitse taevatÀhte, ja Tema suust lÀks vÀlja terav kaheterane mÔÔk, ja Tema pale oli otsekui pÀike, kui see paistab oma vÀes.
17 Kui ma Teda nĂ€gin, siis ma langesin maha Tema jalgade ette nagu surnu. Ja Ta pani Oma parema kĂ€e mu peale ja ĂŒtles mulle: âĂra karda, Mina olen Esimene ja Viimne
18 ja Elav; Ma olin surnud, ja vaata, Ma olen elav ajastute ajastuteni, ja Minu kÀes on surma ja surmavalla vÔtmed!
19 Kirjuta siis, mida sa oled nĂ€inud ja mis nĂŒĂŒd on ja mis pĂ€rast seda sĂŒnnib!
20 Nende seitsme taevatĂ€he saladus, mida sa nĂ€gid Minu paremas kĂ€es, ja nende seitsme kuldkĂŒĂŒnlajala saladus on see: need seitse tĂ€hte on seitsme koguduse Inglid, ja need seitse kĂŒĂŒnlajalga on seitse kogudust!