1 Ja ma nÀgin teist vÀgevat Inglit taevast maha tulevat; see oli riietatud pilvega ja vikerkaar oli tema pea kohal, ja tema pale oli otsekui pÀike ja tema jalad nagu tulesambad.
2 Ja tema kÀes oli avatud raamatuke, ja ta pani oma parema jala mere ja vasaku maa peale.
3 Ja ta kisendas suure hÀÀlega, otsekui lĂ”ukoer möirgab. Ja kui ta kisendas, siis hakkasid seitse pikset mĂŒristama oma hÀÀltega.
4 Ja kui need seitse pikset oma hÀÀltega olid rÀÀkinud, tahtsin ma kirjutada. Siis ma kuulsin hÀÀlt taevast ĂŒtlevat: âPane pitseriga kinni, mis seitse pikset on kĂ”nelnud, ja Ă€ra kirjuta seda!"
5 Ja Ingel, keda ma nÀgin seisvat mere ja maa peal, tÔstis oma kÀe taeva poole
6 ja vandus Selle juures, Kes elab ajastute ajastuteni, Kes on loonud taeva ja mis seal on ja maa ja mis seal on ja mere ja mis seal on, et aega ei saa enam olema,
7 vaid seitsmenda Ingli hÀÀle pÀevil, kui ta hakkab pasunat puhuma, lÀheb tÀide Jumala saladus, nÔnda nagu Ta seda rÔÔmsat sÔnumit on kuulutanud prohvetitele, Oma sulastele!
8 Ja hÀÀl, mida ma taevast kuulsin, rÀÀkis jĂ€lle minuga ja ĂŒtles: âMine vĂ”ta avatud raamatuke Ingli kĂ€est, kes seisab mere ja maa peal!"
9 Ja ma lĂ€ksin Ingli juurde ning ĂŒtlesin temale: âAnna mulle see raamatuke!" Ja tema ĂŒtles mulle: âVĂ”ta ja söö see Ă€ra! Ja see peab su kĂ”hus olema mĂ”ru, aga su suus magus nagu mesi!"
10 Ja ma vÔtsin raamatukese Ingli kÀest ja sÔin selle Àra. Ja see oli mu suus magus nagu mesi. Ja kui ma selle olin söönud, sai see mu kÔhus mÔruks!
11 Ja minule öeldi: âSa pead veel ennustama rahvaste ja rahvahĂ”imude ja keelte ja paljude kuningate kohta!"