1 Ja ma nĂ€gin, ja vaata, Tall seisis Siioni mĂ€el ja ĂŒhes Temaga sada nelikĂŒmmend neli tuhat, kellele oli otsaesisele kirjutatud Tema Isa nimi.
2 Ja ma kuulsin hÀÀlt taevast otsekui hulga vete kohisemist ja nagu suure mĂŒristamise hÀÀlt; ja hÀÀl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlelööjate hÀÀl, kes löövad oma kandleid.
3 Ja nemad laulsid uut laulu aujĂ€rje ees ja nende nelja olendi ja vanemate ees. Ja ĂŒkski ei vĂ”inud seda laulu Ă”ppida kui aga need sada nelikĂŒmmend neli tuhat, kes on Ă€ra ostetud ilmamaalt.
4 Need on need, kes endid ei ole rĂŒvetanud naistega, sest nad on neitsilikud; need on, kes Talle jĂ€rgivad, kuhu Ta iganes lĂ€heb; need on inimeste seast Ă€ra ostetud esianniks Jumalale ja Tallele,
5 ja nende suust ei ole leitud kavalust; nemad on veatud.
6 Ja ma nÀgin teist Inglit lendavat kesktaeva kohal; sellel oli igavene Evangeelium, et armuÔpetust kuulutada neile, kes elavad maa peal, ja kÔigile rahvahÔimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.
7 Ja ta ĂŒtles suure hÀÀlega: âKartke Jumalat ja andke Temale austust, sest on tulnud Tema kohtutund, ja kummardage Teda, Kes on teinud taeva ja maa ja mere ja veteallikad!"
8 Ja veel teine Ingel jĂ€rgnes temale ning ĂŒtles: âLangenud, langenud on suur linn BaabĂŒlon, kes oma hooruskiima viinaga on jootnud kĂ”iki rahvaid!"
9 Ja veel kolmas Ingel jĂ€rgnes neile ning ĂŒtles suure hÀÀlega: âKui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ja vĂ”tab tema mĂ€rgi oma otsaesisele vĂ”i oma kĂ€e peale,
10 siis see saab ka juua Jumala kange viha viinast, mis segamata on valatud Tema viha karikasse; ja Teda peab vaevatama tules ja vÀÀvlis pĂŒhade Inglite ees ja Talle ees.
11 Ja nende valu suits tĂ”useb ĂŒles ajastute ajastuteni; ja ei ole rahu pĂ€evad ega ööd neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju ega neil, kes vastu vĂ”tavad tema nime mĂ€rgi.
12 Siin on pĂŒhade kannatlikkus; siin on need, kes peavad Jumala kĂ€ske ja Jeesuse usku!"
13 Ja ma kuulsin hÀÀlt taevast ĂŒtlevat: âKirjuta: Ă”ndsad on surnud, kes Issandas surevad nĂŒĂŒdsest peale; tĂ”esti, ĂŒtleb Vaim, nad hingavad oma vaevadest, sest nende teod lĂ€hevad nendega ĂŒhes!"
14 Ja ma nÀgin: vaata, valge pilv ja see, kes pilve peal istus, oli Inimese Poja sarnane; Temal oli kuldpÀrg peas ja terav sirp kÀes.
15 Ja templist vĂ€ljus teine Ingel ning hĂŒĂŒdis suure hÀÀlega sellele, kes istus pilve peal: âPista sirp sisse ja pĂ”ima, sest lĂ”ikuseaeg on tulnud, maa lĂ”ikus on ju valminud!"
16 Ja see, kes istus pilve peal, laskis oma sirbi kĂ€ia ĂŒle maa, ja maa lĂ”igati paljaks.
17 Ja teine Ingel vÀljus taeva templist, ja temalgi oli terav sirp kÀes.
18 Ja veel teine Ingel vĂ€ljus altarist, ja temal oli vĂ”imus tule ĂŒle. Ja ta hĂŒĂŒdis suure hÀÀlega sellele, kellel oli terav sirp kĂ€es, ning ĂŒtles: âPista sisse oma terav sirp ja lĂ”ika maha maa viinapuu tarjad, sest selle kobarad on kĂŒpsed!"
19 Ja Ingel laskis kĂ€ia oma sirbi ĂŒle maa ja lĂ”ikas maa viinamĂ€e paljaks ja viskas marjad Jumala kange viha suurde surutĂ”rde.
20 Ja surutÔrt sÔtkuti vÀljaspool linna, ja tÔrrest jooksis verd vÀlja hobuste valjastest saadik tuhat kuussada vagu maad!