1 Ja ma nÀgin teist imetÀhte taevas, suurt ja imelist: seitse Inglit, kelle kÀes oli seitse viimset nuhtlust; sest nendega sai Jumala kange viha tÀielikuks.
2 Ja ma nÀgin otsekui klaasmerd segatud tulega ja neid, kes olid vÔitnud metsalise ja ta kuju ja ta nime arvu, seisvat klaasmere ÀÀres, Jumala kandled kÀes.
3 Ja nad laulsid Jumala sulase Moosese laulu ja Talle laulu, öeldes: âSuured ja imelised on Sinu teod, Issand Jumal, KĂ”igevĂ€eline! Ăiged ja tĂ”elised on Sinu teed, Sa rahvaste Kuningas!
4 Kes ei peaks kartma Sind, Issand, ja andma austust Sinu nimele? Sest Sina ĂŒksi oled pĂŒha; sest kĂ”ik paganad tulevad ja kummardavad Sind, sellepĂ€rast et Su Ă”iged kohtuotsused on saanud avalikuks!"
5 Ja pÀrast seda ma nÀgin: tunnistustelgi tempel taevas avati.
6 Ja need seitse Inglit, kelle kĂ€es oli seitse nuhtlust, vĂ€ljusid templist, riietatud puhta ja hiilgava lĂ”uendiga ja rinde ĂŒmbert vöötatud kuldvööga.
7 Ja ĂŒks neist neljast olendist andis seitsmele Inglile seitse kuldkaussi tĂ€is kanget Jumala viha, kes elab ajastute ajastuteni.
8 Ja tempel sai tĂ€is suitsu Jumala aust ja Tema vĂ€est, ja ĂŒkski ei vĂ”inud sinna templisse sisse minna enne kui oli tĂ€ide saadetud seitsme Ingli seitse nuhtlust.