1 Ja ma kuulsin suurt hÀÀlt templis ĂŒtlevat seitsmele Inglile: âMinge ja valage Jumala kange viha kausid vĂ€lja maa peale!"
2 Ja esimene lĂ€ks ja valas oma kausi vĂ€lja maa peale. Ja kurje ning ilgeid mĂ€dapaiseid tekkis inimeste kĂŒlge, kellel oli metsalise mĂ€rk ja kes kummardasid tema kuju.
3 Ja teine Ingel valas oma kausi vÀlja merre, ja see sai otsekui surnu vereks, ja suri iga elav hing, kÔik, kes meres olid.
4 Ja kolmas Ingel valas oma kausi vÀlja jÔgedesse ja veeallikaisse, ja need said vereks.
5 Ja ma kuulsin vete Inglit ĂŒtlevat: âĂige oled Sina, Kes oled ja Kes olid, ja Sina, PĂŒha, et Sa nĂ”nda oled kohut mĂ”istnud!
6 Sest nemad on pĂŒhade ja prohvetite verd valanud, ja verd oled ka Sina neile juua andnud; nad on seda vÀÀrt!"
7 Ja ma kuulsin altarit ĂŒtlevat: tĂ”esti, Issand Jumal, Sa KĂ”igevĂ€eline, tĂ”elised ja Ă”iged on Sinu kohtuotsused!"
8 Ja neljas Ingel valas vÀlja oma kausi pÀikese peale. Ja temale anti inimesi tulega kÔrvetada.
9 Ja suur kuumus kÔrvetas inimesi ja nemad pilkasid Jumala nime, Kelle meelevalla all on need nuhtlused, ega parandanud meelt, et nad Temale oleksid austust andnud.
10 Ja viies Ingel valas vÀlja oma kausi metsalise aujÀrje peale. Ja tema kuningriik pimenes; ja nad nÀrisid oma keelt valu pÀrast
11 ja pilkasid taeva Jumalat oma valude ja paisete pÀrast ega pöördunud oma tegudest.
12 Ja kuues Ingel valas vÀlja oma kausi suure Eufrati jÔe peale, ja selle vesi kuivas Àra, et tee oleks valmis kuningaile, kes tulevad pÀevatÔusu poolt.
13 Ja ma nĂ€gin lohe suust ja metsalise suust ja valeprohveti suust vĂ€ljuvat kolm rĂŒvedat vaimu otsekui konnad.
14 Need on nimelt kuradite tunnustÀhti tegevad vaimud, kes lÀhevad vÀlja kÔige ilmamaa kuningate juurde neid koguma sÔtta KÔigevÀelise Jumala suureks pÀevaks. -
15 Vaata, ma tulen kui varas! Ănnis see, kes valvab ja hoiab oma riideid, et ta ei kĂ€iks alasti ja et ei nĂ€htaks Tema hĂ€bi. -
16 Ja need kogusid nad kokku ĂŒhte paika, mida heebrea keeles kutsutakse Harmagedooniks.
17 Ja seitsmes Ingel valas oma kausi vĂ€lja Ă”hku, ja suur hÀÀl kostis taeva templist aujĂ€rjelt ning ĂŒtles: âSee on sĂŒndinud!"
18 Ja sĂŒndis hÀÀli ja mĂŒristamisi ja vĂ€lke ja tekkis suur maavĂ€risemine, millist ei ole olnud sest ajast, kui inimesi on olnud maa peal; sÀÀrane suur maavĂ€risemine oli see.
19 Ja suur linn jagunes kolmeks osaks, ja paganrahvaste linnad langesid. Ja suurt BaabĂŒloni tuletati meelde Jumala ees, et Jumal annaks temale oma raevuviina karika.
20 Ja kÔik saared pÔgenesid ja mÀgesid ei leidunud enam.
21 Ja suuri raheteri, talendiraskusi, tuli taevast maha inimeste peale. Ja inimesed pilkasid Jumalat rahe nuhtluse pÀrast; sest selle nuhtlus oli vÀga vali.