1 Ja ma nĂ€gin Ingli taevast maha tulevat; sellel oli sĂŒgaviku vĂ”ti ja suured ahelad kĂ€es.
2 Ja ta vÔttis kinni lohe, vana mao, see on Kuradi ehk Saatana, ja sidus ta ahelaisse tuhandeks aastaks
3 ja heitis ta sĂŒgavikku ja pani ta luku taha ja vajutas pealepoole teda pitseri, et ta enam ei eksitaks rahvaid, kuni need tuhat aastat otsa saavad. PĂ€rast seda peab teda natukeseks ajaks lahti lastama.
4 Ja ma nĂ€gin aujĂ€rgi ja neid, kes nendel istusid; ja kohus anti nende kĂ€tte; ja ma nĂ€gin nende hingi, kelle pead olid Ă€ra raiutud Jeesuse tunnistuse ja Jumala sĂ”na pĂ€rast ja kes ei olnud kummardanud metsalist ega tema kuju ega olnud vĂ”tnud tema mĂ€rki oma otsaesisele ja oma kĂ€e peale. Ja nad virgusid ellu usus ja valitsesid kuningikult ĂŒhes Kristusega tuhat aastat.
5 Aga muud surnud ei elustunud mitte, kuni need tuhat aastat otsa saavad. See on esimene ĂŒlestĂ”usmine.
6 Ănnis ja pĂŒha on see, kellel on osa esimesest ĂŒlestĂ”usmisest; nende ĂŒle ei ole teisel surmal meelevalda, vaid nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ĂŒhes Temaga need tuhat aastat.
7 Ja kui need tuhat aastat tÀis saavad, siis lastakse saatan lahti oma vangist.
8 Ja ta lÀheb vÀlja eksitama rahvaid, kes elavad ilmamaa neljas nurgas, Googi ja Maagoogi, neid sÔtta koguma. Nende arv on nagu mereÀÀrne liiv!
9 Ja nad tulid ĂŒles ilmamaa lagendikule ja piirasid ĂŒmber pĂŒhade leeri ja armastatud linna. Siis langes tuli taevast maha ja sĂ”i nad Ă€ra!
10 Ja kurat, kes neid eksitas, heideti tule ja vÀÀvli jÀrve, kus on ka metsaline ja valeprohvet. Ja neid vaevatakse pÀevad ja ööd ajastute ajastuteni!
11 Ja ma nÀgin suurt valget aujÀrge ja Seda, Kes sellel istub, Kelle palge eest pÔgenesid maa ja taevas, ja neile ei leitud aset.
12 Ja ma nÀgin surnuid, suuri ja pisukesi, seisvat aujÀrje ees, ja raamatud avati. Ja teine raamat avati, see on eluraamat. Ja surnutele mÔisteti kohut sedamööda kuidas raamatuisse oli kirjutatud, nende tegude jÀrgi.
13 Ja meri andis tagasi need surnud, kes temas olid, ja surm ja surmavald andsid tagasi surnud, kes neis olid, ja igaĂŒhele mĂ”isteti kohut tema tegude jĂ€rgi.
14 Ja surm ja surmavald heideti tulejÀrve! See on teine surm, tulejÀrv.
15 Ja keda ei leitud kirjutatud olevat eluraamatusse, heideti tulejÀrve!