1 Ja ma nĂ€gin, kuidas Tall vĂ”ttis lahti ĂŒhe seitsmest pitserist, ja ma kuulsin ĂŒht neljast olendist otsekui pikse hÀÀlega ĂŒtlevat: âTule!"
2 Ja ma vaatasin, ja nÀe: valge hobune; ja ta seljas istujal oli amb kÀes; ja talle anti pÀrg ja ta vÀljus vÔites ja vÔitu saavutama.
3 Ja kui Tall vĂ”ttis lahti teise pitseri, kuulsin ma teist olendit ĂŒtlevat: âTule!"
4 Ja vĂ€ljus teine hobune, tulipunane, ja ta seljas istujal lasti rahu maa pealt Ă€ra vĂ”tta, et inimesed ĂŒksteist tapaksid; ja temale anti suur mÔÔk.
5 Ja kui Tall vĂ”ttis lahti kolmanda pitseri, kuulsin ma kolmandat olendit ĂŒtlevat: âTule!" Ja ma vaatasin, ja nĂ€e: must hobune, ja tema seljas istujal olid kaalud kĂ€es.
6 Ja ma kuulsin otsekui hÀÀlt nelja olendi keskelt ĂŒtlevat: âMÔÔt nisu teenari eest ja kolm mÔÔtu otri teenari eest; ja Ă”lile ega viinale Ă€ra tee kahju!"
7 Ja kui Ta vĂ”ttis lahti neljanda pitseri, kuulsin ma neljanda olendi hÀÀlt ĂŒtlevat: âTule!"
8 Ja ma vaatasin, ja nĂ€e, tuhkur hobune, ja kes tema seljas istus, selle nimi oli Surm, ja Surmavald kĂ€is ĂŒhes temaga; ja neile anti meelevald neljanda osa ilmamaa ĂŒle, tappa mÔÔga ja nĂ€lja ja surmaga ja maapealsete kiskjate elajate abil.
9 Ja kui Ta vÔttis lahti viienda pitseri, siis ma nÀgin altari all nende hingi, kes olid tapetud Jumala sÔna pÀrast ja tunnistuse pÀrast, mis neil oli.
10 Ja nad kisendasid suure hÀÀlega ning ĂŒtlesid: âOh PĂŒha ja TĂ”eline Valitseja, kui kaua Sa ei mĂ”ista kohut ega tasu kĂ€tte meie verd neile, kes elavad maa peal?"
11 Ja neile anti igaĂŒhele pikk valge rĂŒĂŒ, ja neile öeldi, et nad oleksid rahul veel natuke aega, kuni saab tĂ€is nende kaassulaste ja nende vendade arv, kes tapetakse nĂ”nda nagu nemadki.
12 Ja ma nĂ€gin, kui Ta vĂ”ttis lahti kuuenda pitseri, et siis sĂŒndis suur maavĂ€risemine, ja pĂ€ike lĂ€ks mustaks nagu karvane kotiriie ja kuu lĂ€ks kogunisti nagu vereks;
13 ja taevatÀhed kukkusid maha, otsekui viigipuu ajab maha oma toored marjad, kui suur tuul teda raputab;
14 ja taevas veeres Àra nagu rullraamat, ja kÔik mÀed ja saared nihkusid oma paigust;
15 ja ilmamaa kuningad ja suured isandad ja sÔjapealikud ja rikkad ja vÔimumehed ja kÔik orjad ja kÔik vabad pugesid varjule koobastesse ja mÀgede kaljudesse,
16 ja nad ĂŒtlesid mĂ€gedele ja kaljudele: âLangege meie peale ja varjake meid Selle palge eest, Kes aujĂ€rjel istub, ja Talle viha eest!
17 Sest on tulnud Tema suur vihapĂ€ev, ja kes vĂ”ib pĂŒsida?"