1 Kui Jumal muiste mitu korda ja mitmel kombel vanemaile oli rÀÀkinud prohvetite kaudu,
2 siis on Ta neil viimseil pÀevil meile rÀÀkinud Poja kaudu, Kelle Ta on pannud kÔigi asjade pÀrijaks, Kelle lÀbi Ta on teinud maailmaajastud,
3 Kes, olles Tema aupaistus ning Ta olemuse kuju ja kandes kÔike Oma vÀgeva sÔnaga, pÀrast seda kui Ta Iseenese lÀbi oli toimetanud meie pattude puhastuse, istus Ausuuruse paremale kÀele kÔrguses
4 ning sai seda ĂŒlemaks Inglitest, mida kĂ”rgema nime Ta on pĂ€rinud kui nemad.
5 Sest missugusele Inglile on Ta iganes öelnud: âSina oled Mu Poeg, tĂ€na Ma sĂŒnnitasin Sind!", vĂ”i jĂ€lle: âMina tahan olla Temale Isaks ja Tema peab olema Mulle Pojaks!"?
6 Ent sellest, kui Ta jĂ€lle toob esmasĂŒndinu maailma, ĂŒtleb Ta: âKa kĂ”ik Jumala Inglid kummardagu Teda!"
7 Ent Inglitest Ta ĂŒtleb kĂŒll: âTa teeb Oma Inglid tuulteks ja Oma teenijad tuleleegiks!"
8 Aga Pojale Ta ĂŒtleb: âSu aujĂ€rg, Jumal, on ikka ja igavesti, Su valitsuskepp on Ă”igluse kepp!
9 Sa armastad Ă”igust ja vihkad ĂŒlekohut; sellepĂ€rast on Jumal, Sinu Jumal, Sind vĂ”idnud rÔÔmuĂ”liga enam kui Su kaaslasi!"
10 Ja: âSina, Issand, panid maale aluse ja taevad on Su kĂ€te tööd!
11 Need hĂ€vivad, aga Sina pĂŒsid; nad kĂ”ik kuluvad nagu kuub
12 ja Sa rullid nad kokku nagu mantli, nagu kuue, ja nad muudetakse; aga Sina oled seesama ja Sinu aastad ei lÔpe!"
13 VĂ”i missugusele Inglile on Ta kunagi öelnud: âIstu Mu paremale kĂ€ele, kuni Ma panen Su vaenlased Su jalgealuseks jĂ€riks!"
14 Eks nad kÔik ole teenijad vaimud, lÀkitatud abistama neid, kes Ôndsuse pÀrivad?