1 Kui Ta k2 Ja ühe s3 Aga kui ta Jeesusest kuulis, läkitas ta juutide vanemad Tema juure ja palus Teda, et Ta tuleks ja teeks tema sulase terveks.4 Kui need saabusid Jeesuse juure, palusid nad Teda üliväga ning ütlesid: „Ta on seda väärt, et Sa temale seda teed;5 sest ta armastab meie rahvast ja tema on meile ehitanud kogudusekoja."6 Jeesus läks nendega. Aga kui ta enam ei olnud majast kaugel, läkitas pealik oma s7 Sellepärast ei ole mina ennast arvanud väärt tulema Sinu juure, vaid ütle aga s8 9 Kui Jeesus seda kuulis imetles Ta teda ja pöördudes rahva poole, kes järel käis, ütles Ta: „Ma ütlen teile, ei ole ma Iisraelistki leidnud nii suurt usku!"10 Ja kui need, kes olid läkitatud, jälle koju said, leidsid nad sulase terve olevat.11 Järgmisel päeval läks Ta linna, mida hüütakse Nainiks, ja Temaga ühes läksid Tema jüngrid ja palju rahvast.12 Kui Ta linna värava ligi j13 Ja kui Issand teda nägi, oli tal väga hale meel temast ja ütles talle: „Ära nuta!"14 Ja ta astus ligi ja puudutas puusärki; aga kandjad jäid seisma. Ja Ta ütles: „Noormees, ma ütlen sulle, t15 Ja surnu t16 Aga neid k17 Ja see jutt Temast levis kogu Juudamaale ja k18 Ja seda k19 ja läkitas nad Issanda juure küsima: „Kas oled Sina See, Kes tuleb, v20 Aga kui mehed Tema juure j21 Ent samal tunnil Ta tegi paljud terveks t22 Ja Ta vastas ning ütles neile: „Minge ja kuulutage Johannesele, mida te olete näinud ja kuulnud: pimedad näevad jälle, jalutumad käivad, pidalit23 ja24 Aga kui Johannese käskjalad olid ära läinud, hakkas Ta rahvale rääkima Johannesest: „Mida te olete läinud välja k25 V26 V27 Tema on see, kellest on kirjutatud: Vaata, Mina läkitan Sinu palge eele Oma Ingli, kes Sulle tee valmistab Sinu ees!28 Mina ütlen teile, ei ole kedagi suuremat naisest sündinute seas kui Johannes, aga väikseim Jumala Riigis on suurem temast!"29 Ja k30 Variserid ja käsutundjad aga tegid tühjaks Jumala tahte eneste kohta ega lasknud teda endid ristida.31 „Kellega Ma siis v32 Nad on laste sarnased, kes turul istuvad ja üksteisele hüüavad n33 Sest Ristija Johannes on tulnud, ja ta ei söönud leiba ega joonud viina; ja te ütlete: Temal on kuri vaim!34 Inimese Poeg on tulnud, ja ta sööb ja joob, ja te ütlete: Vaata, see inimene on söödik ja viinajoodik, tölnerite ja patuste s35 Ometi m36 Aga keegi variseridest palus Teda enesega leiba v37 Ja vaata, selles linnas oli naine, kes oli patune. Kui see teada sai, et Ta istub lauas variseri kojas, t38 ja astus nuttes Tema taha ta jalgade juure ja hakkas Tema jalgu kastma silmaveega ja kuivatas neid oma juustega, ja suudles Tema jalgu ning v39 Aga kui variser, kes Teda oli kutsunud, seda nägi, m40 41 „Ūhel rahalaenajal oli kaks v42 Aga kui neil ei olnud maksta, kinkis ta m43 Siimon vastas ning ütles: „Ma arvan see, kellele ta rohkem kinkis." Tema ütles temale: „Sa otsustasid44 Ja pöördudes naise poole, ütles Ta Siimonale: „Kas sa näed seda naist? Ma tulin sinu majasse, sa ei annud vett Mu jalgade tarvis, tema aga on pisaratega Mu jalgu kastnud ja oma juustega kuivatanud.45 Sa ei annud Mulle suud; tema aga ei ole sellest ajast, kui ta sisse tuli, lakanud Minu jalgadele suud andmast.46 Sa ei v47 Sellepärast, ütlen Ma sulle, on tema rohked patud andeks antud, sest ta on palju armastanud. Aga kellele pisut andeks antakse, see armastab pisut!"48 Ja Ta ütles naisele: „Sinu patud on sulle andeks antud!"49 Siis need, kes Temaga lauas istusid, hakkasid iseeneses m50 Aga Tema ütles naisele: „Sinu usk on sind aidanud; mine rahuga!"