1 Ja Ta hakkas jälle2 Ja Ta3 „Kuulge! Vaata, külvaja läks välja külvama.4 Ja sündis, kui Ta külvas, et muist kukkus tee ääre, ja linnud tulid ja s5 Ja muist kukkus kaljusele maale, kus tal ei olnud palju mulda; ja see tärkas varsti, sest tal ei olnud sügavat maad.6 Aga kui päike t7 Ja muist kukkus ohakate sekka, ja ohakad t8 Ja muist kukkus heale maale, ja kui see tärkas ja kasvas, andis see vilja, ja m9 10 11 Ja Ta ütles neile: „Teile on antud m12 et nad nähes näeksid ega taipaks, ja kuuldes kuuleksid ega m13 Ja Ta ütles neile: „Te ei taipa seda tähendamissõna, kuidas te siis tahate m14 Külvaja külvab s15 Need on teeäärsed, kuhu s16 17 aga neil ei ole juurt enestes, vaid nad kestavad ainult üürikese aja; pärast, kui t18 Ja teised on ohakate sekka külvatud. Need on, kes s19 aga selle maailma mured ja rikkuse petlikkus ja muude asjade himud saavad võimule ja lämmatavad s20 Ja kes on heale maale külvatud, on need, kes s21 Ja Ta ütles neile: „Kas küünal tuuakse selleks, et panna teda vaka alla v22 Sest midagi ei ole varjul muu jaoks, kui et ta saaks avalikuks, ja midagi ei ole peidetud muu jaoks, kui et ta tuleks ilmsiks.23 Kui kellelgi k24 Ja Ta ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete. Mis m25 Sest kellel on, sellele antakse; ja kellel ei ole, sellelt v26 Ja Ta ütles: „N27 ja heidab magama ja t28 Sest maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, pärast päid, siis täit nisu pea sees.29 Aga kui vili on valminud, saadab ta sedamaid sirbi sinna, sest l30 Ja Ta ütles: „Millega v31 Sinepiivakesega, mis on, kui see maha külvatakse, väiksem kui k32 aga kui see on külvatud, t33 Ja mitme niisugune tähendamiss34 Aga ilma tähendamissõnata ei rääkinud Ta neile midagi; ja isepäinis Ta seletas jüngritele k35 Ja samal päeval, kui36 Ja kui nad rahva olid laskunud ära minna, v37 Siis t38 Ja Tema Ise oli paadi päras magamas, toetudes peaalusele; ja nad äratasid Ta üles ja ütlesid Talle: „39 Tema t40 Ja Ta ütles neile: „Miks te olete nii arad? Kuidas teil ei ole usku?"41 Ja nad l